“Ringmajandus ei ole pelgalt sõnakõlks või moodne mõtteviis”, väidab Tallinna Tehnikakõrgkooli ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi direktor Erki Lember. “Jah, pigem on see mudel, mis võiks ettevõtetele kasulik olla, kuna see säästab tootmisressursse”.
Mis on ringmajandus?
Eelmisel õppeaastal koondati Tallinna Tehnikakõrgkooli ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi alla kolm eriala, mille sünergias on võimalik saavutada suuremaid eesmärke ning jõuda tulemuslikumale majandamisele. Need kolm eriala on keskkonnatehnoloogia ja –juhtimine, tööstustehnoloogia ja turundus ning tootmine ja tootmiskorraldus.
Instituudi direktori Erki Lemberi sõnul on tootmine uue sajandi alguses kirjeldamatult kiiresti arenenud ning muutunud on ka nõudmised tootmisele. “Tänapäevaste ettevõtete tootmise osas on nõudmised tootmisprotsesside efektiivsusele, õhu -ja veesaaste näitajatele pidevas kasvus. Nii näiteks on keskkonnajuht see inimene, kes muudab töötajate harjumusi, teisisõnu nõuab midagi töötajatelt. See omakorda võib töötajate jaoks olla ebameeldiv, kuna nad peavad oma harjumusi muutma, mõned protsessid võivad võtta seetõttu rohkem aega. Aga saaks ka teisiti”.
Ringmajandusega on võimalik tootmiskulusid kokku hoida
“Sünergias tegutsedes on võimalik juba tootearenduse faasis läbi mõelda, mis materjalid valida, milliseid tootmisprotsesse kasutada efektiivseks tootmiseks – et tootmisprotsess oleks võimalikult jätkusuutlik, et kasutataks võimalikult vähe materjale, et kasutataks taaskasutatavaid materjale, et protsessides kasutataks võimalikult vähe elektrienergiat, soojust ja vett tootmiseks. Tahes-tahtmata tootmisprotsessid ka reostavad, mis tähendab, et juba enne tootmisliini paikapanemist me juba mõtleme läbi, kuidas lahendada õhuheitme ja veesaaste küsimused. Mida teha jääksoojusega – kas suunata keskkonda või tekitada soojuse taaskasutus? Seda peaks juba tootmisprotsessis arvestama. Selle kõige paralleelne läbimõtlemine võimaldab vähendada üldisi tootmiskulusid.”
Erki Lember toob näite, et Glenmorangie viskitehas Inglismaal tootab aastas ca 4-5 miljonit liitrit alkoholi, milleks kulub väga suur hulk energiat. „Energia vajaduse katmiseks paigaldati hiljuti anaeroobne reoveepuhasti, kus reovees sisalduva orgaanilise aine lagunemise käigus tekib biogaas, mida kasutatakse soojuse tootmiseks“. Teise näitena toob ta Wyke Farmsi, mis on pika ajalooga meierei Inglismaal, kus paigaldati mõned aastad tagasi seadmed, mis võimaldasid tootmisreoveest joogivee kvaliteediga vett toota. „Ettevõttele tähendas see samm seda, et nad said piisavas mahus laieneda, sest puhast joogivett nende piirkonnas napib“.
Instituudi direktor selgitab veel tootmisprotsessi, kui nähtust, mis on alati seotud sisendi-väljundiga. “Teisisõnu võetakse tooraine sisse, toode lastakse välja ning seal vahepeal on inimesed ning masinad, mida kõike tuleb juhtida ja korraldada ehk siis tootmisjuhid ja –spetsialistid, kes siis neid ülesandeid peavad täitma. Tootmisprotsesside käigus tekivad aga erinevad jäätmed-heitmed, millega tegelevadki keskkonnatehnoloogid, et ettevõte saaks võimalikult säästlikult seda ellu viia”.
Erki Lember täpsustab, et saastetasude kehtestamine on tootmisprotsesse oluliselt muutnud ning ettevõtjad peavad mõtlema parimatele lahendustele, kuna saastetasud ja iga kilovatt-tund elektrienergiat maksab ning rahaline kulu on seetõttu ettevõtete jaoks oluline motivaator.
Kuidas ringmajandus ettevõttes toimib?
Instituudi direktori sõnul on tulevik see, kui sellised laiema pildiga spetsialistid koos ettevõtetes töötavad ja ökonoomseid ning ettevõtte jaoks unikaalseid lahendusi genereerivad.
“Näiteks tööstustehnoloogia ja turunduse üliõpilased mõistavad juba tootearenduse ja tootmisliinide paigalduse protsessis, mis tooteid nad müüvad, nad on tehniliselt kompetentsed, mistõttu oskavad nad seda kliendile lähemale tuua ja selgitada. Väljund on insener, kes saab ka tehniliselt aru, mida ta turundab”.
Ta lisab, et olukorras, kus keskkonnatehnoloogid, tootmisjuhid, tööstustehnoloogid koos õpivad, tekitab see olukorra, kus protsesside omavahelist seotust mõistetakse juba kooliõpingute ajal, mida saab hiljem tööelus rakendada, kui ollakse võimelised nägema suuremat pilti tootmisprotsessist. “Põlvkond, kus koos on õpitud, lahendatud erinevaid lähteülesandeid, tootmisega seotud probleemipüstitusi – selle mudeli puhul on ettevõtetel mitmeid positiivseid tulemusi, kuna töötajad mõistavad üksteise vastutusvaldkondi paremini”.
