Teisipäeval, 14. märtsil kohtusid rakenduskõrgkoolide rektorid EAS/Kredexi ühendasutuse juhatuse liikmete Lauri Lugna ja Sigrid Harjoga ning rakendusuuringute programmi (RUP) juhi Madis Raukasega, et kaasata kõrgkoole lahendama ettevõtete teadmismahukaid arendusi.
Käesolevast aastast rakendub kõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse (TA) sihttoetus, millega koolid saavad oma TA tegevuste võimekust kasvatada.
Kohtumisel oli tähelepanu keskmes rakenduskõrgkoolide osalemine teadus-arenduspartnerina ettevõtete digitaliseerimise, andmete väärindamise ning rohepöörde ja kestlikkuse valdkondades.
EAS/Kredexi juhtuse liige Lauri Lugna rääkis, et ühendasutuse eesmärk on teadvustada eraettevõtetele vajadust kasvatada teadus-arendus (TA) osakaalu, et Eesti tõuseks taas innovatsiooniliidriks.
„Tootlikkuse kasv ja tulu teenimine teadusmahukate toodete ja teenuste pealt on ettevõtluse tulevik,” rääkis Lugna. „Ettevõtete teadlikkus rakenduskõrgkoolides tehtavatest uuringutest ja võimekusest panustada erasektori väärtusinnovatsiooni, võiks olla suurem,” märkis Lugna. Ta tõi välja, et kõrgkoolid võiksid edukalt panustada terviseandmete väärindamisse, vesiniku-ja biorafineerimise tehnoloogiatesse ning droonide ja autonoomsete sõidukite arendamisse.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, TTK rektor Enno Lend märkis, et kõrgkoolide TAL võimekus ettevõtetele lisandväärtuse loomiseks on kõrge, aga võimalustest ei pruugi ettevõtjad alati teadlikud olla. „Hea näide on Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Taltechi tudengivormeli projekt. TTK hoovis asuvas autolaboris toimub innovatsioon lausa reaalajas ja annab mõneski lõigus silmad ette Euroopa suurtele autotootjale,”märkis Lend.
Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel tõdes, et rakenduskõrgkoolides tehtav innovatsioon ei ole laialt tuttav ja kindlasti saaksid koolid koos toetuse andjaga ettevõttete teadlikkuse tõstmisel rohkem ära teha. Lugna kinnitas, et ettevõtete huvi TA investeeringute vastu kasvab, sest konkurents on tihe ning jätkusuutlikkuseks tuleb küsida toodete ja teenuste eest kõrgemat hinda.
Millal peaks ettevõte pöörduma kõrgkooli?
Vastab Kaido Kokk, TTK innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juhataja:
1) Konkreetsete tööde tegemisel, mis on ühekordsed, lühiajalised ja mitte nii teadmusmahukad kui rakendusuuringud, kuid mille läbiviimiseks pole ettevõttes aega ega teadmisi. Selliste tööde vastu võib turul olevatel tegijatel olla leige huvi, kuid meile sobivad sellised projektid hästi.
2) Täiendkoolituste läbiviimisel spetsiifilistes valdkondades, mis on koolitusturul katmata ja teadmismahukad. TTK puhul saame näiteks tuua hoonete energiatõhususe temaatika.
