Tallinna Tehnikakõrgkool selgitas 2020. õppeaasta parima lõputöö, milleks on rõiva ja tekstiili instituudi rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse õppekava üliõpilase Liis Tiisveldi lõputöö „Gelatex tekstiilmaterjali omaduste hindamine“.
Juhendaks olnud Merje Beilmanni sõnul on Gelatex täiesti uudne eestlaste materjalitehnoloogia idufirma poolt välja töötatud tekstiilmaterjal, mille toormeks on lihatööstuse kõrvalsaadustest valmistatud želatiin ning mis on idee poolest keskkonnasõbralik alternatiiv traditsioonilisele nahale. Lõputöö on praktilise väärtusega, kuna selle tulemusel valmis lõputöös põhjalik analüüs Gelatex’i võimalike rakenduste kohta nii jalatsi-, rõiva-, sisustus- ja kodutekstiilide ning tehniliste tekstiilide valdkonnas.
Arhitektuuriinstituudi parimaks lõputööks valiti Andres Roogsoo lõputöö „Tartu Pargikeskus“. Töö tunnistati üksmeelselt parimaks julge lahenduse poolest ning oli instituudi direktori arhitekt Hindrek Kesleri sõnul teostatud totaalse sihipärasusega ja lihtsa ehitusliku mooduliga. Lõputöö annab lahenduse ERMi esisele kruusa kaevandamisega reljeefseks muutunud tühermaale, tagades ainuvõimaliku jalakäijate ühenduse muuseumi ja Narva mnt vahel ning luues erineva iseloomuga haljasalad.
Ehitusinstituudi parimaks lõputööks nimetati hoonete ehituse eriala üliõpilase Anno Tarvise lõputöö „Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade energiatõhususe analüüs ja renoveerimise ettepanekud“.
Juhendaja Anti Hamburgi hinnangul oli lõputöö peamiseks eesmärgiks selgitada, millest on tingitud Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse suured ülalpidamiskulud ja milliste renoveerimislahendustega oleks võimalik kõige taskukohasemalt sisekliimat peremajades parandada. Tööle lisab väärtust, et tegu on väga praktilise analüüsiga, mille alusel saab nii Pärnu Lasteküla kui ka Pärnu Linnavalitsus suunata raha õigemate rekonstrueerimistööde teostamisele.
Raudteetehnika eriala üliõpilase Andrei Afanassenko lõputöö „Kildmurdude tekkimise ennetamine Stadler FLIRT rongide rattapaaridel“ valiti logistikainstituudi parimaks lõputööks.
Juhendaja Martin Kuuse sõnul oli uurimis- ja arendustöö aktuaalsel ning praktilisel raudteetehnika teemal. Uurides uute Stadler FLIRT rongide käitamise esimestel aastatel tekkinud olukorda, et üsna pea tekkis rongide rataste veerepindadel kildmurdude probleem, mille tõttu kasvas rattapaaride treimise maht ning märkimisväärselt langes rataste eluiga. Lõputöö tulemusena jõudis autor ettepanekuni, et rongi rataste ennetava treimisega saab vältida kildmurdude tekkimist, oluliselt vähendada treimiste käigus mahavõetava materjali koguseid ning selle kaudu pikendada rataste eluiga. Lõputööl on raudtee-ettevõtja jaoks praktiline ja kulude kokkuhoiu kaudu majanduslik väärtus. Eesti raudteesüsteemis on pakutud ettepanek uuenduslik.
Kristiina Piho lõputöö tulemused ringmajanduse ja tehnoloogia instituudis võimaldavad ettevõttel modelleerida varude juhtimisprotsesse. Soovitused ettevõttele on väheste kuludega teostatavad, need hõlmavad juhtimistegevuste ümberkorraldamist ja analüüsimist võimaldava reeglistiku loomist.
Teenusmajanduse instituudi parimaks lõputööks valiti majandusarvestuse üliõpilase Leila Joosepsoni töö „Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele“, juhendajaks Ave Nukka.
Lõputöö küsitluse läbiviimiseks võeti ühendust 30 Eesti suurima käibekasvuga raamatupidamisteenuseid pakkuva bürooga ning selle tulemusena selgusid enimkasutatavad
veebipõhised raamatupidamistarkvarad. Kaardistati ka arvestusala spetsialistide ootused programmide edasiarenduste osas. Lõputöö hinnangul on pakutavad raamatupidamistarkvarad juba piisavate automaatsete funktsioonidega, kuid säilib siiski vajadus finantsala teadmistega arvestusspetsialisti järgi, sest näiteks ükski programm ei tee otsuseid käibemaksu arvestusel, vara väärtusele hinnangute andmisel ega saldode inventuuri. Lõputöö uuringust selgunud kasutajate ootused ja arendusettepanekud edastatakse viiele tarkvarafirmale.
Tehnikainstituudi parimaks lõputööks nimetati elektritehnika üliõpilase Vaido Sooääre lõputöö „ Veskiposti arenduse 6 kV elektrivõrgu projekt“, Jaanus Ojangu juhendamisel. Lõputöö kaitsmiskomisjon hindas antud lõputöö suurepäraseks ja tõi selle välja elektriprojekti praktilise väljundi. Tegemist on eeskujuliku näitega kaasaegse kõrgetasemelise elektrilahendusega ehitusprojektist. Projekti tulemus on sobilik linnapilti ning ka elektriliselt korrektne.
