Õppeprorektor Lauri Peetrimäe sõnul võib distantsõppe käivitumisega esimese kahe nädala järel olla rahul, positiivsena toovad kõik õppejõud välja erinevate e-keskkondade puhul kogu loengu automaatset salvestamisvõimalust ja õppeprotsesside kiirust. Keerulisem on lõputöödega, mis eeldavad katsete tegemist ning praktikate ja praktikumidega.
„Praktikumide korraldamine on veel raske ja peab mõtlema, kuidas neid läbi viia. Siiski on praegu positiivne see, et olukord sunnib meid e-õppe vallas kiiresti arendustöid tegema. Rõõmustav on ka näha, et üliõpilased on kiirelt reageerinud ja asunud väga üksmeelselt tegema õppetööd virtuaalselt. Ühtegi katkestust õppetöös tekkinud ei ole ja programmid jätkuvad väikeste muudatustega nagu planeeritud“.
Logistikainstituudi lektor Eduard Ševtšenko selgitab, et kasutab loengu jaoks Zoom keskkonda, mis pakub ka salvestusvõimalust. “Loengumaterjalid jagasin tudengitele Googledrive kaudu. Nii näen, kes on materjalidest huvitatud. Harjutused teevad ja esitavad tudengid Moodles, seal teen ka jooksvalt hindamist ja anname kommentaaride kaudu tagasisidet. Kodutööd on plaanis edaspidi teha MSTeams tarkvara abil, siis on meil sessioon piiramata kestvusega”.
Korralduslikust poolest veel rääkides märkis Eduard, et ÕIS-i abil suhtlemine pole eriti efektiivne, sest paljud tudengi saavad sõnumi viitega. „Pigem soovitan kasutada Moodle sõnumit“. Tema hinnangul annab e-õpe tudengitele paindlikkuse. “Kui loengutest osavõtt oli 50-55%, loodan et e-õppe kaudu leiame ka need, kes olid kohati kadunud või osalesid pigem harva loengutes ja harjutustes”.
Ševtšenko sõnul räägivad õppejõud nüüd naljatamise e-koormusest ja õppekäigud on asendunud e-tuuridega ja grupitööd e-meeskonnatööga. „Tundub, et tekkinud on nii virtuaalne õppejõud kui virtuaalne tudeng, kuid tulemusena on ikkagi samad teadmised“ võtab Ševtšenko kokku.
Ehitusinstituudi lektor Anti Hamburg on kodukontoris Google Meet keskkonna kaudu läbi viinud kõik loengud, rühma- ja kursusetööde kaitsmised ning konsultatsioonid.
Naljatades toob ta välja, et kodused olid rõõmsad, kui lektor ütles, et tööpäev lõpeb kell 18 ning oli kell 18 ka kohe kodus.
Tehnilselt poolelt märgib Hamburg, et kursusetööde kaitsmine sujus kiiremini kui koolis, kuna igal tudengil on erinev sisenemise link ning kui ühega sai lõpetatud ja uuele lingile vajutatud oli tudeng juba ees olemas ning ei olnud vaja alustada nö asjade lahti pakkimisega. “Loengud saab toimumisega samaaegselt ka salvestada ning jääb järelevaatamise võimalus. Kiire kohanemine võimaldas asju nii teha, et ükski plaanis olnud tegevus ei jäänud ära!”
Ehitusinstituudi direktor Aivars Alt kommenteeris, et tema kasutab Google Meet lahendust ja on selle abil korraldanud ka tunnitasuliste lektorite loenguid. “Mul oli ka esmakordne kogemus vastu võtta suuline eksam. Pean tunnistama, et kogemus oli väga meeldiv ja arvan, et selle lahendusega plaanin jätkata ka tulevikus”.
Haridustehnoloog John Rodriquezi sõnul küsivad õppejõud nõu peamiselt ekraanisalvestuste ja veebikonverentside tegemise kohta. Ekraanisalvestuste tegemiseks on võimalik kasutada Screencast-o-matic (vabavara – mõned piirangud), populaarsust koguvat Zoomi (tasuta versioon – mõned piirangud) ning Camtasia Studio (tasuline, koolil mõned litsentsid).
Veebikonverentside tegemiseks on võimalik kasutada Google Meet (ligipääs kooli kontoga), MS Teams (ligipääs kooli kontoga), BigBlueButton Moodle’is , Google Classroom (ligipääs kooli kontoga). Jällegi Zoomi (tasuta versioon) ja juba harjumuspärane Skype.
Veebikonverentsi tarkvaraga on võimalus suhelda tudengitega, jagada ekraani (nt slaide) ja salvestada toiminguid. Lisavõimalused on failide jagamine (MS Teams ja Skype), peale joonistamine/kirjutamine (Zoom, BigBlueButton), valge tahvli kasutamine (Zoom, BigBlueButton, MS Teams). MS Teams on tegelikult meeskonnatöö juhtimise keskkond, kus on ka palju muid võimalusi.
Lisaks on võimalus teha echo360 loengusalvestusi, kas koolimajas või kodus, kasutades echo360 universal capture tarkvara.
Ehitusinstituudi direktor Aivars Alt kodukontoris
