Tallinna Tehnikakõrgkooli keskkonnatehnoloogia õppetooli juhataja Siret Talve räägib, miks tema hinnangul Rail Balticu rajamine mõistlik on.
Raudtee on keskkonnasõbralik
„Keskkonnasõbralikkus siinkohal tähendab, et veo keskkonnamõju on väiksem. Heitmeid tekib kaubaühiku transpordil kindla vahemaa kohta vähem, kui teiste maismaatranspordiliikide puhul. Mõõta saab seda keskkonnamõju tonnkilomeetri kohta ehk jällegi, kui palju heitmeid tekib ühe tonni kauba vedamisel kilomeetri kohta,“ selgitab Siret Talve võrdleva mõõtmisanalüüsi põhimõtet.
„Peamine argument on tegelikult see, et me peaksime Via Baltica osas niikuinii midagi ette võtma ning Rail Baltic oleks ehk siinkohal tegelikult mõistlik valik. Rail Baltic peaks Via Baltica koormust vähendama“, avaldab Talve oma arvamuse.
„Infrastruktuuri Euroopa suunal tuleks niikuinii investeerida ning kui vaadata keskkonnasõbralikkuse seisukohalt, siis tuleks pigem raudteesse investeerida“, on Siret Talve seisukohal.
„Ka Via Baltica neljarealiseks ehitamise puhul kulub samuti ressursse näiteks piirderajatiste ehitamise osas. Küsimus on tasakaalu leidmises – sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud aspektid peaksid olema võrdselt arvestatud. Antud hetkel on peamiselt arvesse võetud suures osas sotsiaalset aspekti, kuid see omakorda tähendab seda, et meeleheitlikult trassi inimasustusest mööda juhtides, liigutati see läbi soode ja looduse. Iga muutusega kaasneb mingi mõju ning igal otsusel on oma hind, ka eurodes,“ arutleb Talve.
„Arvesse peaks võtma kahte optimeerimise aspekti – infrastruktuur peaks olema nii majanduslikult kui ka kiiruse mõttes optimaalne, sest raudtee eesmärk on meid ühendada Euroopaga ning seda võimalikult kiiresti ja majanduslikult vastuvõetava hinnaga. Tulebki leida kompromiss, et näha, kuidas see mõjutab nii meie looduskeskkonda kui ka inimeste sotsiaalset elukeskkonda.“
„Eesti teedevõrk ei ole liiklemiseks kõige meeldivam ja ohutum just seetõttu, et meil pole kiirteid ja liiga palju veokeid liikleb teedel. Eriti just Via Baltica trassil, mis on üks tähtsamaid transiidiliine. Raudtee rajamine vähendaks kaubavedude hulka raskeveokitega meie teedel“, väidab Siret Talve ohutuse aspekti rõhutades.
Euroopasse jõudmine on ohtlik ja vaevaline
„Tean, et Brüsselist rongiga Eestisse jõudmine on paras katsumus. Olen ise kogenud, kus tervislikel põhjustel ei olnud võimalik lennukit transpordivahendina kasutada. Brüsselist Poola jõudsime üsna lihtsalt, kuid sealt edasi leidis aset paras seiklus. Kõigepealt sõit Varssavist Leedu piirile, kust edasi puupinkidega rongiga Kaunasesse, kuhu tuldi lõpuks autoga vastu, sest sealt mitme eri rongiga edasi oleks marsruut kujunenud liiga ebaratsionaalseks“, kirjeldab Talve oma kogemust, märkides, et ei sooviks seda korrata.
„Tegelikult võiks olla alternatiive just inimeste ohutuse ja mugavuse seisukohalt, kuid ka keskkonnahoidu silmas pidades“, toonitab Siret Talve. „Praktilisest küljest peaks tähelepanu juhtima veel asjaolule, et läbi Poola on autoga siiski endiselt väga ebamugav ja ohtlik sõita – teed viivad läbi külade, ei ole korralikku ja läbimõeldud teedevõrku. Juba sellest aspektist vaadates oleks raudtee rajamine igati õigustatud.“
Mugavat ja kiiret teenust tarbitakse rohkem
„Hea oleks see, kui reisirongis oleks ka vagunid sõiduautodele. Nii saaks inimene pärast ööd magamisvagunis, järgmisel päeval Euroopas oma autoga reisi jätkata. See oleks igati mõistlik ja mugav“, teeb Siret Talve ettepaneku.
Siret Talve tuletab meelde ka lähiminevikku, kus reisirongide operaatorifirma andmete baasil prognoositud rongide vajadus ei pidanud uues olukorras paika ja rongid on tihti liiga täis. „Kui nn Partsi porgandid käiku läksid, tõusis reisijate arv hüppeliselt, kuna uued rongid olid tunduvalt mugavamad, puhtamad ja kiiremad ning raudteereisi populaarsus kasvas koheselt, sest inimesed said autosõidule tõsiseltvõetava alternatiivi. Ühel hetkel sai rongiga Tartusse kiiremini, kui auto või bussiga ja ootamatult paljud otsustasid seda varianti kasutada. Seegi näitab, et uue raudtee reisijateveo ja kaubamahtude prognoosimine on tänamatu töö.“
Tallinna lennujaamast kiiresti Pärnusse
Siret Talve hinnangul saaks Rail Balticu rajamisega lahenduse ka pärnakate tõstatatud probleem, et Pärnusse oleks turismi arendamiseks vaja lennujaama. „Kui tänu Rail Balticule jõuaks Pärnust Tallinnasse ja vastupidi 40-50 minutiga, oleks Tallinna lennujaam kohe ka Pärnu oma, kuna samaväärne aeg kulub paljudes suurlinnades kesklinnast lennujaama jõudmiseks. Seda näiteks nii Pariisis kui ka Londonis.“
Siret Talve võtab teema kokku seisukohaga, et loomulikult oleks vaja, et turvalist ja keskkonnasõbralikku rongiühendust arendataks edasi ka Tartu suunal, aga kiire rongiühendus soodustab ka Eesti suurima maakonna arengut.
