7. septembril toimub Tallinna Tehnikakõrgkoolis Eesti rakenduskõrgkoolide, ministeeriumite teadusnõunike, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Eesti Teadusagentuuri kohtumine, kus rakenduskõrgkoolid tutvustavad oma teadustegevust ja koostöövõimalusi ning liituvad Eesti hea teadustava kokkuleppega.
Marten Juurik, Eesti Teadusagentuuri teaduseetika valdkonna juht ütles, et uue teadus- ja arendustegevuse seaduse väljatöötamisel on selgunud, et mitmed teaduseetika alased tegevused vajavad riiklikul tasandil toetamist. „Hea teadus on meie kõigi huvides, mistõttu peaksime teaduse ja ühiskonna kiirest arengust tulenevaid eetilisi väljakutseid lahendama ühiselt. Rakenduskõrgkoolide lisandumine hea teadustava järgijate sekka muudab Eesti teaduseetika süsteemi osaliste ringi mitmekülgsemaks ja kasvab veelgi vajadus teadlaste, teadusasutuste ja riigi koostööks,” sõnas Juurik.
Juurik lisas, et kavas on luua kontaktvõrgustikud teadusasutustest ja teaduseetika ekspertidest, ühtlustada praktikaid ning koostada juhendeid teadlasi enim vaevate probleemide lahendamiseks. Ettevalmistused käivad ka eetikakomiteede süsteemi riiklikuks koordineerimiseks ja arutatakse teaduseetika rikkumisi menetleva riikliku komisjoni vajalikkust. „Küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme on mitmeid, mis veelgi suurendavad vajadust koostöö järele. Eesti Teadusagentuur loodab heale koostööle rakenduskõrgkoolidega – ees ootavad põnevad väljakutsed,” rääkis Juurik.
TÜ eetikakeskuse juhataja ja riigikogu liige Margit Sutrop märkis, et leppega liitudes võtavad rakenduskõrgkoolid kohustuse luua oma asutuses nii õppejõududele, teadlastele kui ka üliõpilastele tingimused, mis motiveerivad järgima hea teadustava väärtusi ja põhimõtteid. „See tähendab inimeste eetika-alase teadlikkuse tõstmist, nõustamist, väärkäitumise juhtumite menetlemise korra loomist. Kui mõni rakenduskõrgkool tunneb, et üksi seda kõike ei suuda pakkuda, siis saab abi koostööst TÜ eetikakeskusega,” sõnas prof Sutrop.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend tõi välja, et leppega liitumisel on otsene kasu ühiskonnale: „Nii saavad rakenduskõrgkoolide õppurid, õppejõud ja koostööpartnerid kindluse, et Eesti rakenduskõrgkoolides tehtav teadustöö on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teaduseetika põhimõtetega.“ Rakendusuuringud aitavad pakkuda õpet ning arendust hõlmavaid teenuseid, toetada üliõpilaste algatusvõimet ja edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, mis peab põhinema tõenduspõhisel käsitusel, arvab Lend.
Kohtumisel räägitakse, millist rolli täidab Eesti teaduseetika süsteemis hea teadustava ja milline on kõrgkoolide vastutus eetilise teaduse edendamisel. Töötoas, kus osalevad ka ministeeriumite teadusnõunikud, arutletakse teaduseetika ja -koostöö teemadel.
Hea teadustava juurutamine on oluline algatus, et edendada kõrgkoolide koostööd ettevõtete ning teadusasutustega. Uurimis- ja teadustegevuses on oluline tagada usaldusväärsus koostööpartnerite vahel rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste läbiviimisel.
Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Kokkuleppega liitudes kinnitab asutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis.
Hea teadustava täisteksti ja liitunute nimekirja leiab eetikaveebist https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava