Tegu on ühe enam müüdud psühholoogia valdkonna raamatuga, mida võib nüüdseks pidada lausa kultusteoseks. Teos õpetab lugejatele võimumänge läbi nägema, aga ka seda, kuidas võita võimu, seda säilitada ja kaitsta end nende ees, kes ohustavad nende elu.
Autori sõnul võib raamatut pidada ebaaususe kunsti käsiraamatuks. Teoses tutvustatud seadused tuginevad võimumängu õppinud ning selles edu saavutanud inimeste kirjutistele. Need pärinevad üle kolme tuhande aastasest ajalooperioodist ning on sündinud väga erinevates tsivilisatsioonides nagu Vana-Hiina ja renessansiaegne Itaalia, kuid sellest hoolimata leidub neis sarnaseid mõttekäike ja teemasid. Nelikümmend kaheksa seadust on ajaloo kõige kuulsamate strateegide (Sunzi, Clausewitz), riigimeeste (Bismarck, Talleyrand), õukondlaste (Castiglione, Gracian), võrgutajate (Ninon de Lenclos, Casanova) ning petturite (Kollane poiss, Weil) ütlustest ammutatud tarkus. Tutvustatud seaduste hulgas võib leida näiteks järgmisi põhimõtteid: ütle alati vähem kui tarvis, köida tähelepanu, sunni teisi enda juurde tulema, tea, kellega sa suhtled, kujunda ennast ümber, mängi inimeste kujutlustega jpm.
Raamatut saab mitmeti kasutada. Seda järjest lugedes saab võimu üldiselt tundma õppida. Kuigi mõned seadustest ei pruugi lugeja eluga otseselt seotud olla, saab siiski jõuda järeldusele, et kõiki neid saab mingil viisil rakendada ning need on tegelikult omavahel seotud. Tänu sellele on võimalik oma minevikutegusid paremini hinnata ja praegu käsilolevaga edukamalt toime tulla. Raamatut võib ka sirvida ja tutvuda üksnes nende seadustega, mis olulisemad tunduvad. Lisaks võib teost huupi suvalisest kohast lahti lüüa, sest on ju lõbus tuntud inimeste nõrkuste ja suurte tegudega tutvuda.
