Talude väljaostmise järel 1860.–1870. aastail hakkas Eestis hoogsalt arenema talumajade ehitus. Rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamatus vaatleb Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi läbi elumajade arengu ka tolleaegses ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi.
19. sajandi keskpaigast algas aeg, mil Eesti arenes traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. Senised suitsutared varustati ahjude-korstnatega, elujärje paranemine ja talude jõukuse kasv tõid kaasa uutmoodi häärberite ehitamise, puidu kõrval hakati kasutama üha rohkem tellist, maakivi ja paasi. Ka elumaja ise muutus millekski palju enamaks kui lihtsalt peavarjuks – sellest sai üks tähtsamaid staatuse sümboleid.