Markus Annilo ütleb, et on kindel, et tegi õige valiku – robotitehnika on tulevikku vaatav eriala ning kõiki teadmisi on võimalik päriselt rakendada.
Markusel on ette näidata vägev saavutus, nimelt on koolist välja kasvanud tema enda spin-off DIWID.
Sa töötad paralleelselt oma õpingutega – millega tegeled?
Lisaks õpingutele olen võtnud käsile osalemise mitmetes projektides. Olen seotud nii üliõpilasesindusega kui kõrgkoolides ettevõtlust arendava rahvusvahelise projektiga HEI. Kõige rohkem rõhku panen sellegipoolest kooli kõrvalt töötamisele. Klassikalise töö asemel olen valinud ettevõtliku suuna ja asutanud spin-off ettevõtte DIWID-i.
DIWID põhitegevus on digitaalsete kaksikute ja tööstusprotsesside simulatsioonide arendamine. Igapäevaselt tegelen sellega, et digitaliseerida erinevate tööstuse ja tootmisega tegelevate ettevõtete tegevust. Kindlasti tasub ära mainida, et selle äri idee on pärit robotitehnika eriala õppeainest “Virtuaalsed tehased”.
Mida Sinu ettevõtmine on sulle õpetanud?
Minu ettevõtmine on andnud mulle eelkõige kõvasti tööd ja tegemist – juhtides ise kogu protsessi leian ennast tihti nii inseneri kui ka muudes rollides. Kõige rohkem naudin seda, et kogu ettevõtmine on andnud mulle kindlaid eesmärke ja selge sihi, kuhu soovin oma tegemistega mõne aasta pärast jõuda. Kõige suurem õppetund, mida jagada on kindlasti see, et selliste asjade alustamisega ei tasu venitada, aga kindlasti selle protsessi käigus ka mitte rapsida.
Oled oma töökohal kindlasti väga palju arenenud – milline on see teekond olnud?
DIWIDi asutamise puhul otsustasin juba alguses, et tegemist on pikaajalise investeeringuga ja seetõttu ei ole olnud väga palju asjatut tormamist. Senimaani olen tegutsenud eelkõige äriplaani elluviimise kallal, samuti on toimunud hulgaliselt klientide ja huvilistega kohtumisi. Loomulikult ei ole tegemistest puudu ka erinevate huvitavate erialaste projektide lahendamine. Tegevusvaldkond on küllalti uus ja turule võõras ning seetõttu, et tunnen arengut just insenertehniliste teadmiste laienemise osas. Samuti tunnen ennast kordades kindlamalt just ettevõtte tööstusprotsesside analüüsimisel nähes päriselulisi probleeme ja lahendusi.
Millised on olnud kõige põnevamad ja taganttõukavad väljakutsed?
Võiks öelda, et kliendisuhtele loomisel ja avalikel esinemistel. Isegi võrdlemisi avatud inimesena, kellel on alati hea meel uute inimetega suhelda, siis võib sellegipoolest teinekord ikka närv sees oll. Eriti, kui oma tegemistest rääkida kordades rohkema kogemusega samas valdkonnas töötava inimesega.
Kuidas täiendab kool sinu teadmisi töökohal ja aitab kaasa sinu arengule spetsialistina?
Tallinna Tehnikakõrgkool on väga tihedalt seotud minu tegemisetega. Koolist sain ma antud äriidee ja ka võimaluse seda väikeste kuludega katsetada. Kuuldes võimalusest luua kooli kõrvale spin-off tüüpi äriühing teadsin kohe, et see võib olla väga heaks hüppelauaks ja turvaliseks variandiks oma tegemistega õnnestuda. Täna on kool toetanud minu tegevust väga mitmeti. Pakkudes näiteks võimalust rääkides oma tegemistest Tallinna Ettevõtluspäeva raames toimunud seminaril.
Mis on sinu suurem eesmärk, kellena näed ennast tulevikus?
Eesmärkide seadmine on minu lemmiktegevus. Eelkõige näen ma ennast peale kooli lõpetamist täiendamas oma teadmisi laias ilmas, et tuua tagasi Eestisse uusi ideid ja kogemusi. Suurem unistus on tulevikus luua täielikult digitaliseeritud tuleviku-tehas. Olen mõelnud näiteks vesiniku tootmist Eestis arendama hakata. Hetkel on see veel kõigest lõbus idee, mida peas keerutada aga ehk saab kümne aasta pärast tõesti minu toodetud vesinikku oma autodesse tankida.
Mis sisustab sinu vaba aega?
Ma armastan inimestega suhelda ja nendega aega veeta. Üldjuhul sisutan ma oma vaba aega planeeritud ürituste, pidude ja reisidega. Pean üheks oma salajaseks hobiks reiside ja väljasõitude planeerimist ning korraldamist. Kindlasti võib mind näha ka külmas merevees sulistamas ning ehk isegi tantsusaalis.
Mis motiveerib sind õppima; kuidas planeerid oma aega?
Õppima motiveerib mind teadlik otsus, et kool ja õppetöö on väga kõrge prioriteediga. See tähendab, et ennekõige planeerin aega nii, et koolitükid saaksid tehtud ja alles seejärel liigun edasi järgmiste oluliste toimetustega. Ajaplaneerimiseks kasutan Google kalendrit ja märkmikuks Notion rakendust. Nende kasutuselevõtmisega aitas mind Produktiivsusklubi ajaplaneerimise koolitus, mis koolis korraldati.
Mida hindad õppejõudude töömetoodikas kõige enam?
Leian, et väga oluline on kõik õpetatav siduda päriselust pärit probleemidega. Õppejõud peaks kindlasti tooma näiteid oma tegemistest ja kogemustest, kus on antud teadmist on vaja läinud. Nii on võimalik lühikese loengu ajal anda edasi täpselt need tarkused, mis ka päriselt rakendust leiavad.
Mis eeldused või omadused peavad olema inseneril?
Insener on selline inimene, kes peab olema väga avatud muutustele ja uuendustele. Maailm on pidevas liikumisest ja seda pidevat arengut viivad ellu need insenerid, kellel on soov seda ise tagant lükata, et läbi selle ka ise kaugemale pürgida. Kindlasti tasub inseneril kasvatada enda iseloomus ka veidi rahulolematust, sest vastasel juhul võib stagnatsioon tegemistes saatuslikuks saada.
Kui saaksid valida supervõime, mis aitaks sul oma tööd veel paremini teha, milline see oleks?
Juhul kui see supervõime peaks toetama minu töö tegemist või õppimist, siis leian, et selleks võiks olla magamise vajaduse kaotamine. Üleüldiselt oleks väga toetav see, kui kaoks ära väsimuse tunne ja saaksin kahekümne neljast tunnist võtta maksimaalse sõna otseses mõttes.
Kui nüüd töö- ja õpikogemuse kokku paneksid – mida arendaksid ise, kui oleksid kooli õppeprogrammi koostaja/visionaar?
Olles õppeprogrammi koostaja suunaks ma õppejõude kaotama ära vestlustest tudengitega sõnapaare nagu hea palk ja kindel töökoht. Selliste mõtete pidev süstimine tekitab mulje nagu inseneriks saadest tulebki hakata lihtsalt kellegi teise heaks tööle. Soosiks kindlasti rohkem ettevõtliku mõtteviisi arendamist – see ei tähedaks ainult uute start-up´ide loomist, vaid mingi maailmaprobleemi iseseisvat analüüsimist ja lahendamist või mõne ürituse korraldamist, mis toetaks insenerida arengut tulevikus. Tublisid töötajaid on vaja, aga kindlasti ei peaks inimene enam klassikaliste reeglite ja iganenud töökultuurist lähtuvalt käituma.
