Liigu sisu juurde
Tallinna Tehnikakõrgkooli didaktika uurimisrühm viis eelmisel aastal TTKs läbi kaks uuringut, et välja selgitada, kuidas õppejõud ja üliõpilased kasutavad AI-põhiseid rakendusi, milliseid võimalusi ja riske selles nähakse ning milliseid mõttekohti nähakse AI integreerimisel õppetöösse.
Uuringutes osales kokku 81 õppejõudu (34,18% akadeemilisest personalist) ja 518 üliõpilast (19% üliõpilaskonnast).
Uuringu tulemused näitasid, et enamik õppejõude on tuttavad generatiivsete tehisintellekti tööriistadega, eeskätt tekstirobotitega, mida kasutab oma töös 82,72% vastanutest. Sellele järgneb pildigeneraatorid (29,63%), audiogeneraatorid (8,64%) ja videogeneraatorid (7,41%). Üldist tehisintellekti mõju kõrgharidusele hindasid TTK õppejõud pigem positiivsena.
Sarnaselt õppejõududele kasutavad ka tudengid kõige enam tekstiroboteid (96,22%), millele järgnesid pildigeneraatorid (24,35%), audio- (3,78%) ja videogeneraatorid (3,78%). Üliõpilased kasutavad AI-d peamiselt ideede genereerimiseks, tekstide ümber sõnastamiseks ja keeruliste mõistete lihtsustamiseks.
Peamiste ohtude ja väljakutsena tõid üliõpilased välja: valed või eksitavad vastused (85,82%), liigse sõltuvuse AI-st (65,72%), AI ebatäpsuse (64,30%), viidete puudumise (60,52%), andmekaitse ja turvalisuse probleemid (55,32%), tööks AI-ga on vajaminevat inimintelligentsi (54,37%), kriitilise mõtlemise vähenemist (45,39%) ja autoriõiguste küsimused (43,97%).
Tudengid tõid välja, et AI kasutamine võiks olla paremini juhendatud ja teadlikult õppetöösse integreeritud. Samuti rõhutati vajadust tagada õigluse ja võrdsuse põhimõtted, et AI kasutamine ei looks ebaõiglast konkurentsieelist.
