Raamatu peamine fookus ei ole maksupettustel ega kuritegelikul äritegevusel, vaid eeskätt riskidel ja ohtudel, mis on omased seaduslikule äritegevusele ja majanduse toimimisele (nt pangandusgigantide tegevus). Majandusajakirjanikud keskenduvad sageli ettevõtete edule jälgides tootmis- ja tööhõivestatistikat.
Autorite sõnul on aga olulisem analüüsida ettevõtete tegevusloogikat muul moel kui vaid uudiste või investorite vajaduste tarbeks avaldatud infokildude abil.
Raamatus lahataksegi üksikettevõtete tasandit ja üritatakse aidata lugejal mõista praegust hetke ja tulevikku. 50 kõige ohtlikuma superfirma valiku printsiibiks oli see, et need avaldasid autoritele ühel või teisel põhjusel kõige enam muljet. Valitud ettevõtete ohtlikkuse määratlesid kolm kriteeeriumit: oht keskkonnale, toimivale turumajandusele ja demokraatiale