„Maja“ ja „kodu“ on sõnad, mida kasutatakse kirjeldamaks, kus ja kuidas keegi elab. Maja on koht kodu jaoks, kus leiavad aset erinevad elusündmused. Kas neid kahte mõistet saab nii kergesti eristada? Ning kas kodu, mis hõlmab endas nii palju soove, omistamisi ja tähendusi, saab defineerida?
Kuigi maja ja kodu on kõikjalolevad ja ajas muutuvad mõisted, näitavad nad, et inimestel on elamiseks vaja olnud kindlat paika. Majal ja kodul on olnud hulgaliselt kultuurilisi ja ontoloogilisi rolle (peavari, sümbol, riituste koht, sotsiaalne konstrukt) ja vorme (ürgaegne elamu, jumalakoda, hauakamber, kultuuriline ikoon), mida on väljendatud kirjanduses, kunstis ja filosoofias.
Käesolevas raamatus tutvustatakse, kuidas koduotsingute käigus on loodud müüdid arhitektuuri päritolust, pühakodasid jumalatele ja kauakambreid igavese elu jaoks. Lisaks uuritakse, kuidas kirjanikud on kasutanud lihtsaid elutingimusi selleks, et jõuda lähemale eksistentsi olemusele, kuidas kaasaegsed arhitektid on ette kujutanud maja ja kodu võimalusi, et ühiskonda täiustada ning kuidas äärelinna maja on kultuuri ja pere jaoks parim paik.
