Mõnes valdkonnas võib tehisintellekt muutusi tuua peaaegu üleöö. Sellises olukorras on igaühel otstarbekas end ise tehisintellekti arenguga kurssi viia ja aru saada, millega on tegu. Mida tehisintellekt suudab? Kas ja kuidas ta ajust erineb? Kas oskame ennustada, kuhu tehismõistus viie aasta pärast jõudnud on? Kuidas kindlustada nii iseendale kui ka oma lastele mõistlik roll? Kuidas jääda tehismõistusest nutikamaks? Tehisintellekti ei pea kartma, aga teda peab tundma.
Kuigi raamatu tuum on tehisintellekt, on toodud palju näiteid ja lugusid ka neuroteaduse ja bioloogia vallast, lisaks majandusest, masinõppest, psühholoogiast ja süsteemiinseneeriast. Samas ei juhi need kõrvalepõiked tähelepanu põhiteemalt kõrvale, vaid aitavad seda edasi viia: intellekti küsimus läbibki erinevaid distsipliine. Raamatu kandev idee on, et isegi näiliselt lihtsate loomade ajud on leidnud evolutsiooni käigus algoritmid, kuidas maailmas toime tulla, ja tehisintellekti uurijad taasavastavad nüüd neid algoritme, et luua tarku masinaid. Raamatus ei naeruvääristata seda jalgratta leiutamist, vaid vastupidi, selgitatakse, miks see nii on ja miks vahel teisiti ei saagi. Niisiis, kõige tähtsam sõnum selle raamatu veergudelt on järgnev: kui tahate luua uusi tehisintellekti vidinaid, siis tasub huvituda loomade käitumises.
