Üha kasvava osa oma elust veedavad inimesed kaubanduskeskustes, lennujaamades, hotellides, maanteedel sõites või teleka, arvuti ja pangaautomaadi ees. Me kõik oleme tuttavad nende kohtadega, mis samal ajal on igal pool ja eikuskil. Käesolevas raamatus on analüüsitud nende kohtade kaugeleulatuvat mõju avalikule ja personaalsele kogemusele.
Marc Auge nimetab empiirilisteks mitte-kohtadeks alasid, mis on seotud ringluse, tarbimise ja suhtlemisega. Nii vaadates on tegelikult kõik kohad samal ajal ka mitte-kohad. Autor aga tuletab meelde, et mitte-kohti tegelikult ei eksisteeri selle mõiste absoluutses tähenduses. Antropoloogilise kohana defineerib autor iga ala, mis hõlmab endas sotsiaalseid sidemeid (nt kohad, kus kõigile kehtivad ranged reeglid) või kollektiivset ajalugu (jumalate kummardamise kohad). Koht/mitte-koht mõisted iseloomustavad ühiskondlikkuse ja sümboliseerimise määra, mis mingile paigale on antud.
See maailma invasioon, mida Auge nimetab mitte-kohaks, muudab meie teadlikkust – me tajume midagi, kuid ainult osaliselt või seosetult. Autor kasutab mõistet „supermodernsus“ kirjeldamaks informatsiooni ja ruumi üleküllust. Oma raamatus püüab ta luua intellektuaalset raamistikku supermodernsuse antropoloogia jaoks.
