Hooneid peetakse tihti „elusateks“. Arhitekt annab oma loodule elu. Kui hoonetel on elu, siis mida võiks tähendada hoonete „surm“?
Lagunemine, hävimine ja allakäik on nende elutsükli loomulik osa. Raamatu autorid vaatlevad arhitektuuriprobleemide südamikku. Nad uurivad betooni väsimist, roostet, mõtisklevad varemete ja uusehitiste ning maavärinas tekkinud kiviklibu üle.
Uurimus hootete surmast muudab arhitektuurimõisteid ning paneb meid oma väärtushinnanguid muutma.
Vaata saadavust e-kataloogist ESTER