Ülevaate kirjutas Kaja Liivak, kes on Adapter.ee kaasautor
Neljapäeval, 19. novembril toimus ülikoolide koostööfestival „Terved linnad“, mis tõi kokku linnauurijad, teadlased ja ettevõtjad. Festivali korraldasid Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti ülikoolide teadlasi ja teadusasutusi ühendav võrgustik Adapter.
Esinejate ja paneeldiskussioonides osalejatega uuriti, kuidas linn ning inimese ehitatud keskkond kujundab ja mõjutab elanike tervist ning toetab nende hakkama saamist.
Õppida tuleb bioloogilisest süsteemist
Linnas elamise kultuur on mõista, mis on mõistlik, mis ei ole mõistlik, mis on vajalik ja mis ei ole vajalik. Kuidas leevendada tiheasutuse keskkonnamõjusid ja ergutada seeläbi ringmajandust, kuidas integreerida rohevõrgustikke linna taristuga ja tekitada sellest sünergia ning tulu.
Mis siis määrab linna tervise, arengu suuna ja kas linn võib surra ning kuidas tuua juurde bioloogilist mitmekesisust ja seeläbi kodanikke harida? Arvamusi sellel teemadel sai kuulata paljudelt oma ala spetsialistidel ning on selge, et linnaruumi peavad ära mahtuma inimesed, autod, ühistransport ning rohelise mõttemaailmaga liiklusvahendid. Kõik, mis puudutab linna loodust ja bioloogilist maailma laiemalt, toimub sünergias, omavahelistes suhetes. Seega lahendades üht probleemi, lahendame mitut asja.
Kuigi me igapäevaselt sellele ei mõtle, siis jah, ka suurlinn võib olla surnud linn ja just seetõttu on oluline tark linnaruumi planeerimine. Linnaehituse põhiline väljakutse on see, kuidas saada hakkama nende muudatustega, mis maailmas toimuvad.
Terve linn tähendab väga head elukeskkonda. Inimesel on tõmme heaolu poole. Seda kõike arvestades tuleb lähtuda mitmest asjaolust. Esiteks see, kas inimesed tunnevad linnaruumis ennast turvaliselt ja teiseks, kas neil on üldse harjumus kasutada seda avalikku ruumi sellisel viisil, et nad tunneksid ennast seal ühise rikkuse loojana. On selgeks tehtud, et loomingulised, kognitiivsed oskused ei arene peensusteni korraldatud ruumis. Selleks on vaja tarka planeerimist. „Tervise kontekstis tähendab heaolu sellist linna, kus inimene saab ennast taastoota ehk heaolu taasluua. Linn on see koht, mis pakub talle head tööd, liikumisvõimalust ja mitmekesist keskkonda. Kui üks nendest komponentidest ei tooda, st heaolu loomet ei ole nii palju, siis pole põhjust sinna linna ka kolida,“ täpsustas Helen Sooväli-Sepping, kes on Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor, loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur.
Kokkuvõttes on küsimus tasakaalu punktis ja inimeste edendamises. Selles, mis meile heaolu toodab. Tallinna linnas on näiteks rohealade all väga suur protsent aga küsimus on siinjuures ka see, et millise kvaliteediga meie haljastatud linnaruum on, kuivõrd liigirohke on roheala. Teadlased ütlevad, et mida liigirikkam on park, seda tervem on inimene, kes seal pargis liigub. „Tallinnas toimub valdavalt muru niitmine nii eeslinnades kui linnasüdames ja liigirikkusele me siinjuures niivõrd tähelepanu ei pööra,“ rõhutab Sooväli-Sepping. Lisades, et roheala liigirikkus on just üks indikaator, mis inimese heaolu mõjutab.
Maailma terviseorganisatsioon ütleb, et 23 protsenti surmadest moodustavad maailmas need surmad, mis on seotud keskkonna faktoritest – müra, reostus jms keskkonna aspektid. Tervise ja keskkonna seos on tihe, kuid tihti me ei näe ega tunneta neid ohte. Mürarikkaks on peetud ka Tallinna ja sealjuures isegi vanalinna. Bolti jätkusuutliku arengu juht Sandra Särav toonitas siinjuures, et üha rohkem tuleks tulevikus panustada keskkonnasäästlikumatele liiklusvahenditele.
Lisades, et Boltil on ainulaadne kliendibaas, mis koondab ühte rakendusse sõidujagamisteenuse ja tõukerataste kasutajad. See annab suurepärase ülevaate sellest, kuidas inimesed oma transpordivalikuid teevad ja kuidas neid rohelisemate valikute poole suunata. „Bolt teeb kõikide linnadega, kus teenust pakutaks, koostööd jagades asjakohaseid andmeid, et liikuda rohelisema ja terviklikuma linnatranspordi poole. Meie eesmärk on parandada transporditeenuseid, aidates kaasa linnaplaneerimisele ja luua korralik taristu“.
Oluline on linnaruumi ühtne planeerimine
Vanalinna kontekstis peeti festivalil olulisemaks siiski linnaruumi terviklikkust ja seda, et üht linnaruumi teistest ära ei lõigataks. Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri instituudi õppejõud Toivo Tammik tegi ülevaate Tallinna vanalinna rohelisest ringist ning julgustas vanalinna rohkem elu tooma. „Vanalinna võiks inimesi elama tuua. Praegu puudub seal kogukond, mille liikmeid ühendavad ühised eesmärgid ja väärtused linnaruumi elavdamiseks. Vanalinna käivad turistid vaatamas ja kuna ülejäänud piirkondadest on see keskkond läbilõigatud, siis on see terve linna mõistes surnud territoorium. Tuleb tegeleda ajaloolise kesklinna alaga laiemalt. Linna kättesaadavad ruumiandmed on väga olulised terve linna planeerimisel,“ märkis Tammik.
Osalejad ja ettekandjad tõdesid, et vajame palju, mitmekesise loodusega väikseid linnu ja alevikke Tallinna kõrval, mis samamoodi loovad heaolu inimese töökoha mõttes. Kõik arhitektid ja linnaplaneerimisega seotud inimesed peaksid vaatama tulevikku ning selgitama, milline on linnaruumi visioon 2030 või 2050. Tuleb endalt küsida, kuidas paiknevad või kuhu ehitatakse miljonid ruutmeetrid, mida põhimõtteliselt igal aastal ehitame. Raha kõrval on oluline rõhk terviklikkusel. Kas on alati õige ja põhjendatud, et otsuseid teevad need kellel on raha või on linnal endal plaan ja visioon olemas, sest terve linn on targalt planeeritud linn.
Koostööfestivalil esinesid ettekannetega veel Kristi Grišakov (linnauurija ja Taltechi linnaplaneerimise lektor), Jarek Mäestu (sporditeadlane ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arendusprodekaan), Johan Tali (arhitekt ja EKA doktorant), Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ning maastikuarhitektid Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann ja Anna-Liisa Unt.
Lisaks jagasid oma mõtteid heast linnast lavastaja ja ettevõtja Peeter Jalakas, südamearst Margus Viigimaa, Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand, ettevõtja ning Kodasema tegevjuht Birgit Linnamäe, Brand Manuali juht Kaarel Mikkin ja paljud teised. Festivali modereeris ajakirjanik Neeme Raud.
Järgmise aasta koostööfestivali korraldajaks on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.
Koostööfestivali “Terved linnad” pildigaleriid näed siit ja kõiki ettekandeid vaadata-kuulata siit
Loe ka Priit Liiviste artiklit “Linnauurija: liigne mugavus kahjustab linnaelanike tervist”
