Tallinna Tehnikakõrgkooli teedeehituse lektori Sven Sillamäe sõnul häirib kevadeti inimesi tavaliselt kõige rohkem kui teekatetel on löökaugud või maanteedel roopad ning selgitab, miks need tekivad.
Kõik mida kasutatakse, kulub
„Kõik on aja jooksul kuluv, eriti teekatted, mida kasutatakse intensiivselt. Meil on teekatted asfaltbetoonist, milles orgaanilise sideainena kasutatakse elastset bituumenit, mis pidevalt oksüdeerub ja kaotab oma elastseid omadusi, muutudes jäigemaks ja rabedamaks“, põhjendab Sven Sillamäe. Ta lisab, et elastsed katted töötavad põhimõttel, et võtavad liikluskoormuse vastu, veidi deformeeruvad ja taastuvad. „Teekatendi eluiga peaks keskmiselt olema 20 aastat. Asfaltkatte eluiga on lühem, mistõttu regulaarselt seda ka vahetatakse või pinnatakse üle“. Lektor selgitab, et väga suurte liiklussageduste korral ei ole tänavapildis nii sagedasti silmatorkav pindamine enam kasulik, vahetada tuleb asfaltkatet. Eriti linnades, kus on teede all kommunikatsioonid ning pindamine annab lühiajalisi tulemusi.
Löökaukude peamiseks põhjustajaks on vesi
„Löökaugud linnade teedel ilmnevad enamasti kevadisel perioodil, kui temperatuurivahemik on +5 kuni -5 vahel, mis on teede jaoks kõige kriitilisem. Pidevalt sulab ja külmub ning nii asfalti all ja peal on suur niiskus, teede kandevõimed on oluliselt madalamad. Kui asfaltkatte peal on palju vett, siis vesi tahab asendada kivi-bituumeni omavahelises kontaktis bituumenit, kuna keemiliselt sobivad kivi ja vesi omavahel paremini. Kuna ühenduskoht nõrgeneb, siis vesi lööb kivi lahti ja pääseb asfalti sisse, tekib püsiv deformatsioon ja see hakkab aja jooksul suurenema“.
Sven Sillamäe lisab, et samuti surub kontakt rehvipinna ja asfaltkatte vahele suure jõuga vett, mis jällegi nö deformeerib katet ja lõhub seda.
Kuidas saaks seda vältida või pikendada asfaltkatte eluiga? „On olemas huvitav meetod, kus pihustatakse asfaltkatte peale väga lahja bituumen-emulsioon, mis täidab ära bituumenpoorid ja tekkinud väikesed deformatsioonid kattes, kuid seda saab rakendada ainult suvel“.
Lektor täiendab, et ka planeerimise faasis saab tegelikult pikendada teekatte eluiga määrates asfaltkatte koostise komponendid ning katsetades, kuidas see käituma hakkab.
Roopad tekivad mitmesugustel põhjustel
„Roopad tekivad peamiselt naastrehvide tõttu. Olukord on siiski paranenud, kuna inimesed kasutavad rohkem ka lamellrehve, ka naastud on teistsugustest materjalidest tehtud ning kulutavad teid vähem. Loeb seegi, kui palju on hooajal märga ilma, sest märjaga kulub teekate isegi kuni 2,5 korda kiiremini. Kindlasti võiks inimestele südamele panna, et kes sõidab peamiselt linnas võiks pigem eelistada lamellrehve“.
„Teiseks põhjuseks roobaste tekkel on see, et kasutame teekatendis alustena kohaliku materjalina liiva, kruusa ja lubjakivikillustikku, mis on vähem vastupidavad kui Skandinaavias kasutatav graniitkillustik, mis on kõvem ja kannatab paremini ka niiskust“, selgitab Sven Sillamäe.
„Kolmas põhjus, miks me pikiroopaid maanteedel näeme, on asfaltkatte deformatsioonid, mis tekivad suviti, kui asfaltkate kuumusega sulab“.
Alternatiivsed teekatted on kallimad
Alternatiividest kõneledes toonitab lektor, et siiamaani rääkisime elastsetest katetest ehk katetest, mis on tehtud asfaltist. „Nüüd on palju juttu olnud ka jäikadest katetest ehk betoonkatetest, kus on kasutatud sideainena bituumeni asemel tsementi. Tsement küll ei oksüdeeru ja on pikemaajalisem, kuid tsementbetoonkatetel on ka palju miinuseid, millest peamine on kallis hind ehk ehitusmaksumus tuleb umbes 30 – 50 protsenti kallim, kui arvestame puhtalt tee rajamist. Samas lagunevad ka betoonkatted ning neid peab välja vahetama. Betoonkatete puhul on see keerulisem, tuleb üles võtta kogu konstruktsioon, mis on aja- ja ka rahanõudvam, eriti kui arvestada, et mõnikord tuleks üles võtta teatud teelõik ainuüksi sellepärast, et selle all olevad kommunikatsioonid, näiteks veetrassid vajavad parandamist“.
Ta toob näiteks, et ka nendesamade pikiroobaste parandamine tsementbetoonkatete puhul on keerulisem, kuna vajavad freesimist, mis on samuti tunduvalt kallim.
