Veepäeva korraldanud MTÜ Ökokratt juhataja Priit Adler tõi puhta vee tähtsust näitlikustades välja, et Eesti põllumajandussaaduste eksport on ka Eesti puhta vee eksport.

„Eestist on saanud viimase 10 aasta jooksul teravilja eksportiv maa. Uuringud on selgitanud, et ühe kilogrammi teravilja tootmiseks kulub 2000 liitrit puhast vett, seetõttu saab vilja eksporti nimetada ka vee-ekspordiks“, selgitas Adler. „Meie suurim rikkus on puhas vesi ja meist sõltub kas seda jätkub ka järgnevatele põlvedele“, lisas Adler.

Veepäeval ettekande teinud maaülikooli professor Alar Astover tõi välja, et viljakas muld vähendab üleujutuse ja erosiooni riski, sest seob hektari kohta ligikaudu pooleteise olümpia ujumisbasseini jagu vett. “Eesti puhast põhjavett kaitseb võimaliku reostuse eest toimekas muld koos sellel kasvava taimega”, lisas Astover, tõdedes, et Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal on muld ja pinnakate õhuke ning puhta joogivee säilimiseks tuleb seal jälgida tasakaalustatud väetamist.

Veepäeval esinesid ettekannetega ka TTK professor Viiu Sillaste ja keskkonnaminister Marko Pomerants, põhjavee seisundist andis ülevaate Kristiina Kebbinau Eesti Geoloogiakeskusest, diskussiooni avas ettekandega „Puhas vesi on Eesti rikkus“ Baltic Agro esindaja Margus Ameerikas. Päeva praktilise osa viis läbi toiduaine tehnoloog Galina Borissova, kes andis külastajatele degusteerida erinevat joogivett ja määras nende lõhna- ning maitseprofiile.

Veepäeva korraldanud MTÜ Ökokrat tegeleb puhta vee teemapargi arendamisega, mille keskus paikneb Lääne-Virumaal Tamsalu vallas asuvas Järsi külas ulatudes ka Väike-Maarja valda ning Järvamaal asuvasse Järva-Jaani valda.

Veepäeva tähistatakse ülemaailmselt 22. märtsil ja selle eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas tõstes teadlikkust joogivee tähtsusest ja mõjust loodusele ning toetades inimeste teadlikkust oma tervisest ja tehtavatest valikutest.